reede, 18. august 2017

Bobbie Peers "Lüriidiumivaras"


LÜRIIDIUMIVARAS pilt
Norra 2016 aasta parim lasteraamat on tõeline maiuspala fantaasia- ja põnevusromaanide lugejatele.  Peategelane 11-aastane William Wenton on eriliste annetega poiss ning salapära loosse lisab tema perekonna minevik, millest keegi midagi ei räägi. Lahendanud ära maailma Võimatuse koodi, satub ta Londonisse salajasse kooli, mille oli rajanud tema vanaisa. Algab võitlus elu ja surma peale. Williami eesmärk leida oma teadlasest vanaisa, kes jäi aastate eest kadunuks, jälitajatel lootus Williami kaudu jõuda lüriidiumi (ainuke intelligentne metall maailmas) peidupaigani. Mängu tulevad salapärased orbid, robotid, imevõimetega masinad, surematud inimesed. Loo käigus selgub, et ühtki koolikaaslast ei tohi usaldada ja loota saab ainult iseendale. Ühel päeval saab William teada , et ka tema ise on peale kohutavat autoõnnetust elus tänu lüriidiumile, mida vanaisa talle süstis. See seik annab veelgi põhjust leida üles oma salapärane vanaisa. Põnevust ja tagaajamist  jagub loo lõpuni. Tegemist on uue raamatusarja esimese osaga.
 

pühapäev, 2. juuli 2017

Jenny Han “Kõigile poistele, keda olen kunagi armastanud”

Mõnus ja südamlik lugu Lara Jeanist, kes püüab toime tulla oma esimese tõsise (ja imelise) suhtega. Algul aga ei ole tal sellega üldse tõsi taga ja asi saab alguse ühel hoopis äraspidisel põhjusel. Tõuke selleks annavad kirjad, mis Lara Jean on kirjutanud viiele poisile, kellesse ta on kunagi rohkem või vähem armunud olnud. 

Lara Jean on täiesti tavaline ameerika 16-aastane keskkoolitüdruk. Ta elab koos oma toreda perega, mille moodustavad isa, vanem õde Margo ja noorem õde Kitty. Ta on tagasihoidlik ega kipu oma tunnetest poistele, kes talle kunagi on meeldinud, teada andma. Selle asemel paneb ta need enda jaoks kirja. Need kirjad paneb ta eraldi ümbrikutesse, kirjutab peale poiste aadressid ja peidab kirjad salajasse kübarakarpi. Kirjad ei ole määratud kunagi poisteni jõudma. Ometi nii läheb ja korraga saavad kõik poisid endale adresseeritud kirjad kätte. Siit alates muutub Lara Jeani elu. Ta õpib ja avastab palju iseenda kohta, poiste kohta, kellele kirjutas, suhtes olemise kohta, sõpruse kohta. 

See on lihtne raamat lugeda ja edeneb kiiresti. Aga sisu on vägagi tõsiselt võetav ja eluline. Meeldib, et ei ole nn tüüptegelasi ja must-valgeid tegelaskujusid, vaid  lugedes avastad, kuidas nad lugejat üllatavad. Noorele lugejale pakuvad ehk ka Lara Jeani arutlused ja kõhklused äratundmist ja ainet kaasa mõtlemiseks. Igatahes oli tore lugemine ja raamatu järjega “P.S. Ma armastan sind ikka veel” sai ka algust tehtud. Lõpetuseks veel, et oodata on ka kolmandat osa (inglise keeles juba olemas).  

kolmapäev, 21. juuni 2017

Neal Shusterman "Challengeri sügavik"



Raamat juba edasijõudnud noorele lugejale. Teema on raske – skisofreenia. Haigus on enda haardesse saanud 15-aastase Cadeni. Raamat kirjeldab seda, kuidas Caden muutub, kui haigus ennast ilmutama hakkab, kuidas ta haiglas ravil on ja lõpuks sealt välja saab. See on väga tagasihoidlik kokkuvõte raamatu sisust. Tegelikult on seal palju rohkem ja seda ümber jutustada on raske. Autor on osades peatükkides lasknud fantaasial hoogsalt lennata ja selle tõeliselt meisterlikult kirja pannud. Nendes peatükkides on Caden madruseks veidral laeval, mis on võtnud kursi maailmamere kõige sügavama punkti poole. Teistes peatükkides on kirjas teistsugune elu: saatusekaaslased haiglas, ravimid, meeleheitel vanemad. Kumb elu on tõeline? Autor teab, millest kirjutab, sest nagu tutvustusest lugeda võib, on tema neljast lapsest vanim pidanud eluaegset võitlust skisofreeniaga. “Challengeri sügavik” võitis 2015. aastal USA prestiižika National Book Awardi parima noorteromaani auhinna.  Raamat on kindlasti auhinda väärt ja sobib lugeda ka vanematel lugejatel.

teisipäev, 6. juuni 2017

R. J. Palacio "Ime"





IME piltSelle raamatu peategelaseks on 11-aastane Auggie, kes peab elus hakkama saama moonutatud näoga. Sündinud siia ilma teistsugusena, on ta selleks ajaks üle elanud 27 (!) operatsiooni, olnud koduõppel ja läheb raamatu alguses elus esimest korda kooli, viiendasse klassi. Juba see, kui lähed kooli uue õpilasena klassis, on kõhedust tekitav, mis siis veel rääkida väga ebatavalise väljanägemisega Auggie’st. Aga ta on vapper poiss, sest eks proovige end lugedes asetada tema rolli. Rolli, milles me keegi olla ei tahaks. Niisiis alustab Auggie 5. klassi ja meie saame lugejatena talle kaasa elada, sest tegu on targa ja südamliku poisiga, kes vahel enese üle naljagi viskab. Südamlik ja kokkuhoidev on ka tema pere: ema, isa ja õde Via. Via räägib oma vennast:”August on Päike. Mina, ema ja isa oleme planeedid, mis Päikese ümber tiirlevad. Ülejäänud sugulased ja sõbrad on asteroidid ja komeedid, mis hõljuvad Päikese ümber tiirlevate planeetide kohal. […] Mina olen sellise universumi korraldusega harjunud. Mul pole kunagi midagi selle vastu olnud, sest nii on see alati olnud. Ma olen alati aru saanud, et August on eriline ja tal on erilised vajadused.”  
Nii ongi raamat üles ehitatud selliselt, et jutustajaid on teisigi peale Auggie: Via, sõbrad Summer ja Jack, Via sõbratar Miranda ja poiss-sõber Justin. Kõige keskmes aga loomulikult August ja tema esimene aasta koolis. Kui tavaliselt raamatu lõpuks peategelane kõige toimunu mõjul muutub, siis selles raamatus on olulisem teda ümbritsevate kaaslaste muutumine.  Tore lugemine! Raamatule on ka järg “Auggie & mina: kolm lugu “Ime” tegelastest” (2016).