kolmapäev, 21. juuni 2017

Neal Shusterman "Challengeri sügavik"



CHALLENGERI SÜGAVIK piltRaamat juba edasijõudnud noorele lugejale. Teema on raske – skisofreenia. Haigus on enda haardesse saanud 15-aastase Cadeni. Raamat kirjeldab seda, kuidas Caden muutub, kui haigus ennast ilmutama hakkab, kuidas ta haiglas ravil on ja lõpuks sealt välja saab. See on väga tagasihoidlik kokkuvõte raamatu sisust. Tegelikult on seal palju rohkem ja seda ümber jutustada on raske. Autor on osades peatükkides lasknud fantaasial hoogsalt lennata ja selle tõeliselt meisterlikult kirja pannud. Nendes peatükkides on Caden madruseks veidral laeval, mis on võtnud kursi maailmamere kõige sügavama punkti poole. Teistes peatükkides on kirjas teistsugune elu: saatusekaaslased haiglas, ravimid, meeleheitel vanemad. Autor teab, millest kirjutab, sest nagu tutvustusest lugeda võib,on tema neljast lapsest vanim pidanud eluaegset võitlust skisofreeniga. "Challengeri sügavik" võitis 2015 aastal USA prestiižika National Book Awardi parima noorteromaani auhinna. Raamat on kindlasti auhinda väärt ja sobib lugeda ka vanematel lugejatel.

teisipäev, 6. juuni 2017

R. J. Palacio "Ime"





IME piltSelle raamatu peategelaseks on 11-aastane Auggie, kes peab elus hakkama saama moonutatud näoga. Sündinud siia ilma teistsugusena, on ta selleks ajaks üle elanud 27 (!) operatsiooni, olnud koduõppel ja läheb raamatu alguses elus esimest korda kooli, viiendasse klassi. Juba see, kui lähed kooli uue õpilasena klassis, on kõhedust tekitav, mis siis veel rääkida väga ebatavalise väljanägemisega Auggie’st. Aga ta on vapper poiss, sest eks proovige end lugedes asetada tema rolli. Rolli, milles me keegi olla ei tahaks. Niisiis alustab Auggie 5. klassi ja meie saame lugejatena talle kaasa elada, sest tegu on targa ja südamliku poisiga, kes vahel enese üle naljagi viskab. Südamlik ja kokkuhoidev on ka tema pere: ema, isa ja õde Via. Via räägib oma vennast:”August on Päike. Mina, ema ja isa oleme planeedid, mis Päikese ümber tiirlevad. Ülejäänud sugulased ja sõbrad on asteroidid ja komeedid, mis hõljuvad Päikese ümber tiirlevate planeetide kohal. […] Mina olen sellise universumi korraldusega harjunud. Mul pole kunagi midagi selle vastu olnud, sest nii on see alati olnud. Ma olen alati aru saanud, et August on eriline ja tal on erilised vajadused.”  
Nii ongi raamat üles ehitatud selliselt, et jutustajaid on teisigi peale Auggie: Via, sõbrad Summer ja Jack, Via sõbratar Miranda ja poiss-sõber Justin. Kõige keskmes aga loomulikult August ja tema esimene aasta koolis. Kui tavaliselt raamatu lõpuks peategelane kõige toimunu mõjul muutub, siis selles raamatus on olulisem teda ümbritsevate kaaslaste muutumine.  Tore lugemine! Raamatule on ka järg “Auggie & mina: kolm lugu “Ime” tegelastest” (2016).



esmaspäev, 29. mai 2017

Epp Petrone "Hiir püksis"



Selle raamatu tegelasteks on kuked-kanad, kassid-koerad, putukad ja muud elukad, kes maalapse igapäevaelus talle kaaslasteks. Lugusid, mis kaante vahele kirja pandud, oleks ilmselt paljudel meist pajatada. Epp Petrone teeb seda mõnusalt ja lapse vaatevinklist, sidudes toona saadud kogemusi hilisema eluga. Loomadega suhtlemise ja nende elu jälgimise kaudu omandab tüdruk teadmisi selle kohta, kuidas asjad  ilmas käivad. 

Mõnikord jõuab laps üllatavate järeldusteni. Näiteks peatükis „Oravad ja rotid“: „Aga rott ei saa omadega ise hakkama, roti elukommete hulka kuulub inimesega konkureerimine, kui asi toitu puutub. Vist sellepärast me neid vihkamegi, juba aastasadu, nii et see on meil juba veres sees. Sest nad tahavad meie sööki ära süüa?“

Raamatu kaanele on kirjutatud „vanusele 8-101“ ja nii see tõesti on, seda sobib lugeda nii nooremal kui vanemal  lugejal.